Hristo Grozev
See artikkel vajab ajakohastamist. (Mai 2023) |
Hristo Grozev (bulgaaria keeles Христо Грозев; sündinud 20. mail 1969 Plovdivis) on bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik, Bulgaarias uudistekanali ja mitme ajalehe kaasomanik. Üks peamisi Venemaa FSB ohvitseride osalemise paljastajaid Aleksei Navalnõi mürgitamises. Euroopa pressiauhinna ja Emmy auhinna laureaat uuriva ajakirjanduse eest.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Grozev on lõpetanud Blagoevgradis asuva Ameerika Ülikooli Bulgaarias. 1990. aastal oli ta Bulgaarias esimese eraraadiojaama üks asutajatest. 1990. aastatel oli ta seotud paljude raadiojaamade loomisega Ida-Euroopa riikides (Bulgaarias, Venemaal, Baltimaades, Ungaris, Soomes). 2000. aastal sai Grozev meediaettevõtte Metromedia International presidendiks (tema alluvuses oli 26 raadiojaama üheksast Euroopa riigist). Muu hulgas oli Metromedia International 2000. aastal Eestis tegutsenud Trio Grupi suurim omanik[1]. Peterburis oli ta raadiojaama "Katjuuša" peadirektor ja registreeris selle Peterburi linnavalitsuse tollase töötaja Vladimir Putini juures.[2] 2000. aastal sai temast Metromedia Internationali president, tema juhtimisel tegutses 26 raadiojaama 9 riigis. Kui Metromedia International otsustas 2003. aastal raadioärist väljuda, omandas ta sinna kuulunud Venemaa raadiojaamade aktsiad ja müüs need hiljem, 2006. aastal, Prantsuse ettevõttele Lagardere. Lisaks juhtis ta samal ajal direktorina Iiri ettevõtet Communicorp, mis omandas oma muud ringhäälingu varad Metromedia Internationalilt.
2006. aastal oli Grozev sunnitud müüma maha kõik oma meediaprojektid Venemaal. Pärast 2006. aastat investeeris ta erinevatesse meediaprojektidesse, peamiselt Hollandis ja Bulgaarias. 2006. aastal käivitas tema ettevõtte RadioCorp Hollandis luua rahvusliku muusikaga raadiojaama Radio 100% NL, mis on üks populaarsemaid jaamu Hollandis, mille kuulajaskond on ligikaudu 2 miljonit. 2009. aastal hakati välja andma samanimelist ajakirja. Lisaks kuulub talle televisiooni uudistekanal ja mitu ajalehte Bulgaarias.[3]
Valdab lisaks bulgaaria keelele inglise, vene ja hollandi keelt, väidetavalt ka eesti keelt.
Koostöö Bellingcatiga
[muuda | muuda lähteteksti]Grozev alustas 2015. aasta algul koostööd uuriva ajakirjanduse ja faktikontrolliga tegeleva väljaandega Bellingcat.[4] 2018. aastal rääkis Grozev koostööst Bellingcatiga: „Töötasin Eliotiga [Bellingcati juht] neli aastat. Minu motivatsioon on lihtne: teen midagi, milles olen hea, leian asju, millest teised puudust tunnevad, kasutan oma teadmisi Venemaast ja ümbritsevatest riikidest, sealhulgas Ukrainast, töötan inimestega nendes riikides ja muretsen, et nende valitsused (nii Venemaal kui ka Ukrainas) petavadd kodanikke. Teen seda tasuta, kulutan uurimistele oma raha. See on minu hobi."[5]
2018. aastal paljastas tema osalusel tehtud Bellingcati uurimus, et märtsis 2018 Inglismaal Salisburys toimunud Sergei ja Julia Skripali mürgitamine viidi läbi GRU poolt.[6] Selle eest pälvis ta 2019. aastal koos Roman Dobrohotovi ja Daniel Romainiga Euroopa pressiauhinna uuriva ajakirjanduse eest ja Londoni pressiklubi digitaalse ajakirjanduse auhinna kategoorias "Uuriv ajakirjandus".[7] [8] [9]
Grozev oli 2020. aasta detsembris ilmunud Aleksei Navalnõi mürgitamisjuhtumi ajakirjandusliku uurimuse põhiautoreid. Selle eesti sai septembris 2021 koos Bellingcati ja CNNiga "Emmy" auhinna.[10]
2021. aasta märtsis-aprillis juhtis ta uurimust Ukraina ajaloos suurima eriteenistuste korraldatud erioperatsiooni läbikukkumise põhjustest, mille juhtniidid viivad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi lähimate kaastöötajateni. Poolteist aastat kestnud operatsiooni ettevalmistusse wagnerlaste rühma kinnivõtmiseks olid kaasatud Türgi ja Ameerika Ühendriikide eriteenistused. Valmimas on selleteemaline dokumentaalfilm. Selle filmiga seotud intervjuu teise uuriva ajakirjanikuga korraldas ajakirjanik Dmõtro Gordon.[11]
24. jaanuaril 2022 sai temast Bellingcati tegevdirektor ja juhatuse esimees, vahetades välja Eliot Higginsi.[4]
12. märtsil 2023 võitis tema osalusel tehtud film "Navalnõi" dokumentaalfilmide kategoorias "Oscari".[12]
Venemaa kättemaks
[muuda | muuda lähteteksti]26. detsembril 2022 teatas Venemaa siseministeerium oma veebisaidil, et Grozev on Venemaa poolt kuulutatud tagaotsitavaks ja tema vastu on algatatud kriminaalasi, märkimata põhjust.[13] [14] 21. aprillil 2023 andis Moskva kohus tagaselja välja tema vahistamismääruse süüdistades teda Venemaa piiri ebaseaduslikus ületamises, kui ta olevat püüdnud 2021. aastal aidata Venemaalt põgeneda oma kolleegil Roman Dobrohotovil.[15] Aastatel 2003–2023 elas ta Viinis, lõpuks Austria politsei kaitse all. Veebruaris 2023 lahkus ta USAsse kuna Austria politsei sõnul ei suutnud nad enam tema julgeolekut tagada.[16] [17]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 – European Press Prize (uuriva ajakirjanduse kategoorias)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ KUKU raadio toodab kahjumit. postimees.ee
- ↑ https://www.youtube.com/watch?v=uBgvcqx80rQ&t=5439s
- ↑ https://web.archive.org/web/20210111143957/https://theoryandpractice.ru/presenters/32772-khristo-grozev/seminars
- ↑ 4,0 4,1 https://novayagazeta.ru/articles/2022/01/24/khristo-grozev-vozglavil-rassledovatelskuiu-gruppu-bellingcat-news
- ↑ https://www.bbc.com/russian/features-45801703
- ↑ https://theins.ru/politika/117161
- ↑ https://www.europeanpressprize.com/laureate/christo-grozev/
- ↑ https://www.ots.at/presseaussendung/OTE_20190326_OTE0001/shortlist-european-press-prize-2019
- ↑ https://www.europeanpressprize.com/article/unmasking-salisbury-poisoning-suspects-four-part-investigation/
- ↑ https://www.currenttime.tv/a/rassledovanie-bellingcat-cnn-fsb-otravlenie-navalny-poluchilo-premiyu-emmi/31483392.html
- ↑ Dimitri Gordon (2021). "Вагнеровцы. История грандиозного предательства Украины". Echo Moskvy.
- ↑ https://www.politico.eu/article/alexei-navalny-win-oscar-best-documentary/
- ↑ https://edition.cnn.com/2022/12/26/europe/russia-wanted-list-christo-grozev-bellingcat-intl/index.html
- ↑ https://www.kommersant.ru/doc/5747746
- ↑ https://www.reuters.com/business/media-telecom/russia-declares-editor-foreign-agent-media-outlet-wanted-man-he-says-2021-09-30/
- ↑ https://www.t-online.de/nachrichten/ausland/id_100122362/angst-vor-russischem-geheimdienst-journalist-christo-grosew-wechselt-wohnort.html
- ↑ https://www.ft.com/content/03f220e1-6a7e-4850-bf4e-4b0f521d8f8c
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Diktaatorite hirm Christo Grozev. leht.postimees.ee, 19. detsember 2020